Digikoristusnädal, 23.01 - 29.01

4. PÄEV

Failid ritta 1-2-3: fotod, videod, dokumendid.

Mõtle läbi, kus asuvad su failid ja millised nendest vajavad kõige enam sorteerimist? Alusta allalaadimiste kaustast ja töölauast.

Võta ette failide sorteerimine – mõtle mitmes nutiseadmes asuvad kõik sinu fotod, videod, helifailid ning tekstidokumendid. Kui paljud neist korduvad eri kaustades, on ebakvaliteetsed ja ei sisalda sinu jaoks informatsiooni või mälestusi, mida peaksid tuleviku jaoks säilitama? Proovi alles jäävaid faile süsteemselt kaustadesse jagada tegevuste või aastanumbrite järgi. Leia üles kõige digiprügisem nurgake – kuhu kipud igapäevaselt faile kuhjama? Võta alustuseks sorteerimiseks ette Allalaadimiste (Downloads) kaust või Töölaud. Telefonides on tihti kõige mahukam osa sorteerimata udused ja korduvad fotod ja videod. Valimatult kõigi failide säilitamine viib lõpuks selleni, et seadme mälu saab täis ja seade muutub aeglaseks ja turvaprogrammid peavad kauem vaeva nägema, et faile läbi kontrollida. Turvalisem oleks säilitamist väärt faile, mida sa igapäevaselt ei ava, hoida digiseadmest eraldatuna välismälul (näiteks kõvakettal). Telefon või arvuti võib puruneda või ära kaduda ning siis on fotod võib olla igaveseks läinud.

Kas teadsid?

Igaühel meil on keskkonnajalajälje kõrval ka digitaalne jalajälg. Digitaalse jalajälje hulka kuuluvad kõik meie tegevused internetis, nii arvutis, telefonis või hoopis nutiteleviisoris. Sisse- ja väljalogimised, postitused, kirjavahetus, aga ka ostud kaupluses ja suvaliste veebilehekülgede külastamine – nimekiri on lõputu. Kõik need andmed sisaldavad infot selle kohta, kus ja mida me teeme. Kui andmeid kogutakse ilma meie teadmata, siis on see passiivne jalajälg, aga kui me neid ise jagamiseks levitame, siis on see aktiivne digitaalne jalajälg. Aktiivse jalajälje suurust saame ise vähendada, passiivset enamasti mitte.

3. PÄEV

Anna vanale ja katkisele digiseadmele uus elu.

Vaata, kas sul või su lähedastel on koju seisma jäänud mõni katkine digiseade. Vii need vastuvõtupunkti, et väärtuslikud materjalid taas ringlusesse anda.

Otsi sahtlitest üles enda pere seisma jäänud vanad või katkised telefonid, tahvelarvutid, sülearvutid või lauaarvuti osad. Vaata www.kuhuviia.ee või Telia lehelt, kuhu need toimetada ning vii ära kampaanianädala lõpuks. Kasutatud telefone võtavad vastu jäätmejaamad, suuremad sideoperaatorite esindused ja väikeelektroonika kogumiskastid suurtes kaubanduskeskustes. Mine seadet ära viima näiteks jalutuskäigul või autoga muid asjatoimetusi tehes. Kui võimalik, siis enne seadmest vabanemist kontrolli kindlasti, et telefonist on kõik sinu failid, andmed ja kontaktid kustutatud ning veebikontodest välja logitud. Seadmete remontimise ja lammutamisse viimisega vähendame elektroonikajäätmete keskkonnajälge ning välistame võimaluse, et need läbi prügilasse sattudes keskkonda reostaksid. Elektroonikaseadmete tootmiseks vajalike materjalide, näiteks haruldaste muldmetallide kaevandamine ja töötlemine omab väga suurt negatiivset keskkonnamõju. Seda kahju aitab korvata nende materjalide eraldamine katkistest seadmetest ja taaskasutamine.

Kas teadsid?

Nutitelefoni elutsükli mõjust on 80% seotud selle tootmisega, samas saab enamuse materjalidest uuesti kasutusse võtta. Nutiseadmete tootmiseks kaevandatakse ja töödeldakse keskkonnareostuse hinnaga kuni 60 erinevat metalli, sealhulgas haruldasi muldmetalle, mida kasutatakse sinu telefoni ja arvuti peaaegu kõigis osades. Paljud elektroonikatoodete materjalidest on taaskasutatavad, aga samas ka mürgised, seepärast ei tasuks elektroonikat olmeprügisse visata ega koju seisma jätta.

1. PÄEV

Postkastis puhas töö: loobu, sorteeri, kustuta.

Ava e-postkast ja vaata üle, kellelt igakuiseid uudiskirju, reklaampakkumisi ja listikirju saad. Paljusid neist loed? Katkesta ebavajalike kirjade tellimused.

Ava ebavajalik uudiskiri ja otsi algusest või lõpust üles link „Unsubscribe“, „Loobu uudiskirjast“ või „Ma ei soovi enam e-kirju saada“. Kui meililistist loobumiseks linki ei leia, palu listihaldajal end eemaldada. Vaata ka e-postkasti prügikasti, sealt leiad juba kustutatud tüütud reklaamkirjad üles, et neist loobuda.

Rohkem ruumi võtavad postkastis manustega kirjad, eriti fotod, filtreeri need välja, sorteeri ja võimalusel kustuta. E-postkastides leiad menüüst välja, kus saab otsinguvalikutes valida „sisaldab manust“ või „reasta suuruse järgi“. Käi läbi nii saadetud kui ka saabunud kirjade kaust. Otsingu kaudu leiad märksõnadega üles ka vanad reklaamid, uudis- ja infokirjad, jne, mille saad korraga ära kustutada.

Kui sulle tulevad e-kirjadena sotsiaalmeedia kontode teavitused, siis tühista nende saatmine. Facebooki ja Instagrami e-kirja teavitused saab välja lülitada nii: Sätted – Teated – Teavituste seaded või Settings – Notifications.

Lõpuks tühjenda ka oma rämpsposti kaust ja prügikast.

Kas teadsid? 

E-kirjade saatmisel on samuti keskkonnamõju – saates ühe aasta jooksul palju suurte manustega kirju ja jättes need postkasti alatiseks alles, võrdub see iga aasta autosõiduga ühest Eesti otsast teise. 2022. aastal saadeti maailmas ühes päevas üle 330 miljardi e-kirja, neist avati vähem kui 20%. E-postkastide sisusid hoiustatakse serveriruumides või hiigelsuurtes andmekeskustes, mille toite- ja jahutussüsteemid tarbivad pidevalt energiat.

2. PÄEV

Pilved kergemaks - kellega, mida ja millal oled jaganud?

Vaata läbi kõik pilveteenused, mida oled kasutanud - võta maha vananenud dokumendid, fotod ja videod.

Mõtle, milliseid hoiustamis- ja jagamisteenuseid oled kasutanud – näiteks Google Drive, OneDrive, Dropbox, iCloud, Google Photos, jne. Sorteeri ja eemalda vananenud failid, mille oled kunagi ühekordseks jagamiseks üles laadinud. Kui palju on sul topelt samu fotosid nii sinu seadmes kui ka pilves?

Proovi meelde tuletada ka keskkonnad, mida sa enam ei kasuta ja kontrolli, kas need on tühjad. Nii ei jää sinu isiklikke dokumente ja fotosid ebaturvaliselt internetiavarustesse laiali.

Hea harjumus on fotode jagamisel kokku leppida lühike tähtaeg, kui kaua fotod kaustas on ning valitud kuupäeval need eemaldada.

Pilveteenuste kasutamine on energiamahukam kui lihtsalt failide enda arvutis hoidmine, kuna pilveteenustes tehakse failidele varukoopiaid. Samuti võtab nende üles-alla laadimine energiat ning faile hoitakse pidevas valmisoleku olukorras, et need oleks kiiresti kättesaadavad.

 Kas teadsid?

Suured andmekeskused tarbivad näiteks Euroopas eri hinnangutel 2–3% terve Euroopa Liidu aastasest elektrienergia vajadusest. Pilvetehnoloogiad on küll energiasäästlikumad ja odavamad kui varasemad tehnoloogiad, kuid meie käitumisharjumus salvestada ja tarbida järjest rohkem ja aina parema kvaliteediga, kipuvad seda edu nullima.

 

Nutt tuleb peale

 AUHINNAD PARIMATELE: e-viktoriin “Nutt tuleb peale” SÜGIS 2022

07.11.2022 kuni 11.11.2022 toimub üleriigiline nutiviktoriin "Nutt tuleb peale", mida korraldab Pärnu Rääma Põhikool. Eesmärk on kaasata koolide õpilasi oma teadmisi ja oskusi proovile panema infootsingus.

​Osalema on oodatud 1. - 12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), võistlemine on individuaalne ehk üksi.

Vastamiseks võid kasutada kaht võimalust:

1) mine lehele: http://nutiraama.weebly.com/ ja seal nuppu “VASTAMISEKS VAJUTA SIIA”;

2) mine lehele: bit.ly/nutt2022s

​NB! Igas vanuseastmes on 5 valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanute vahel loositakse välja auhindu, mille on välja pannud: Others, HARNO, Coop, Insplay, TalTech, Goldmark Games, Telia.

Elistvere ja Paunvere

 1.veerand lõppes õppekäiguga Jõgevamaale. Elistveres tutvusime Eestis elavate imetajatega. Nägime karu, hunti, rebast, põtra, ilvest.

Rohkem pilte näed siit.

Paunveres tutvusime Tootsi-aegse koolimajaga ja uue näitusega, kus sai palju ka ise katsuda ja teha. Päeva lõpetas liitreaalsusmäng ,, Tootsi seikluslik koolitee".

Halloweeni klassiõhtu

 Esimese veerandi lõpus toimus tore klassiõhtu. Kava pani kokku Merilin ja klassi kaunistamisega tegeles Maarja. Enamusel olid seljas teemasse sobivad riided. Oli lõbus, kohati liigagi :)

Rohkem pilte siit.

VILISTLASPÄEV

 Kadrina keskkool on 120 aastat vana. Selle tähtsa päeva puhul külastasid meid täna Gustavi isa ja Jürgeni ema. Saime teada, kuidas emad - isad koolis käisid. Mis oli siis teisiti ja mis päris sarnane.

Päev jätkus Huvikeskuses foorumiga, kus tuntud vilistlased vastasid küsimustele.

Päeva lõpetas disko Rahvamajas. Meie klassi esindas Kaius, kes oli disko korraldamisega seotud.

Tore mälestus

 https://www.kadrina-kool.edu.ee/est/uudised/projektitoo/737-pilk-vabariiklikku-vooru-joudnud-projektile-2022

Kooli sünnipäevajooks

 Jooksjad:

Kaasaelajad:

Kõrvitsad Tallinna Loomaaiale

 

Eelmisel kevadel kasvatasime seemnest üles kõrvitsataimed. Taimed viisime kodudesse ja püüdsime neist kõrvitsaid saada. Täna oli see päev, kus oma lennuga (6.klassid) kõrvitsad Tallinna Loomaaia poole teele saatsime. Aitäh kõigile kasvatajatele ja osalejatele! Head isu loomaaia elanikele!

Sood ja laugastiku riik, 29.septembril

 Sellel õppekäigul kimbutas meid ilm. Sõitsime pika sõidu, kuid suur vihmasadu lubas meid ainult raba servale. Külastasime Kauksi RMK uut hoonet ja vaatasime filmi Alutaguse rahvuspargist. Päeva lõpetasime vihmase matkaga Peipsi järve äärde. Keegi haigeks ei jäänud ja mõne uue kogemuse ja teadmise võrra olime jälle rikkamad.

Maailmakoristuspäev

  6.b klass osales ka sel õppeaastal maailmakoristuspäeval. Korjasime pisiprügi, mida muidu ei märkagi ja saime seda päris palju. Suitsukonisid korjasime klassiga 342.

Rohkem pilte: https://public.fotki.com/RG1A/kkk2223/maailmakoristuspev/

Õppeaasta meelespea

 

Toredat uut kooliaastat!

 

TERE,KOOL!

AIDI VALLIK

TERE, KENA KOOLIMAJA!

TERE, MINU ÕPETAJA!

TERE, TAHVEL, TERE KRIIT!

ENNE KEVADET MA SIIT

ÄRA KINDLASTI EI LÄHE,

SEST ON VAJA SAADA PÄHE

TUHAT TEHET, SADA SALMI,

TEHA ÜLESANDED VALMIS,

SAADA LAITA, SAADA KIITA,

VAHETUNNIS AEGA VIITA,

SÕPRUST SÕLMIDA JA VEEL

PULLI TEHA KOOLITEEL!

TEGEVUST ON KEVADENI,

NII ET JÄÄN NÜÜD SIIA SENI.

EKS JU, SULGI, KOOLIMAJA,

SELLIST LAST ON SIIA VAJA?

5.klasside teistmoodi koolinädal

Esmaspäeval, 6. juunil toimus 5. klasside matkapäev Viitnal, kus õpilastega jagasid enda teadmisi OÜ Luureretkede instruktorid. Saadi teada, kui palju on metsas erinevaid söödavaid taimi ning millised need välja näevad.

Tutvuti erinevate loomade jälgedega ning õpiti tegema käepärastest asjadest lõket. Lisaks matkatarkustele sai nautida tõeliselt sooja suvepäeva, jalutuskäiku metsas ning järvemõnusid.

Teisipäeval, 7. juunil oli viiendikel tõeliselt "käed külge" koolipäev! Eesmärgiks oli lõimida erinevaid tegevusi ning tugevdada meeskonnatunnet. Meeleolukas fotojaht ning Actionboundi nutimäng panid proovile nii loovuse kui vastupidavuse. Tiimitöö tulemusena kerkisid staadionile kolm kaarsilda.

Pärast seda andsid 5.b ja 5.d klassi õpilased kohalikus pritsumajas oma panuse kaitsevõrkude valmistamisse Ukraina tarvis ning katsetasid, kui kiiresti saab kogu päästevarustuse õiges järjekorras selga. (Hiljutise päästjate võistluse parim aeg – 24 sekundit – jäi sel korral veel ületamata, aga harjutamine teeb meistriks!). Päev lõppes paisjärve ääres, kus korrati üle veeohutus ning tehti päästerõnga heitmise "kuiva" trenni. Siinkohal suur tänu ja tervitused pritsumaja rahvale!

Kolmapäeval, 8. juunil käisid 5.b ja 5.d matka- ja looduspäeval.

Reisi lõpp-punktiks oli Pärispea poolsaarel Purekkari neem. Enne seda käidi külas 5.b klassi Rometi vanavanemate juures, kellel on neli lihaveiste karja. Pärast seda peatuti õpetaja Jana ühe väga muheda sugulase juures, kellel on suurel karjamaal palju lambaid ning laudas kanad-kuked. Tammispea hiiglasliku rändrahnu juures sai veidi ronida ning Vihasoo linnuvaatlustornist kaugustesse vaadata. Purekkari neeme puhkeplatsil toimus piknik. Soovijad said jalutada Eesti mandriosa kõige põhjapoolsemasse tippu või lihtsalt puhata ja mängida. 

Matk Purekkari neemele

Neljapäeval, 9. juunil ühildasid 5.b ja 5.d klass taas enda jõud. Kuna viiendas klassis alustatakse ajalooõpinguid, siis neljapäevane jalgrattamatk oli pühendatud Eesti ajaloole. Teadupärast avati viis aastat tagasi Jõepere mõisa kunagises asukohas mälestustahvel Eesti Vabadussõja Jõepere lahingus mürsu läbi hukkunutele. See 1918. a jõulukuul toimunud lahing oli oluline seetõttu, et esimest korda selle sõja käigus tekkis Eesti sõdurites usk, et nad suudavad punaväelastele vastu seista. Ühtekokku 19 kilomeetrit jalgratta väntamist oli viiendikele jõukohane ja samas nii mõnelegi neist uskumatu.

Reedel, 10. juunil toimetasid klassid omasoodu. 5.b klass tuletas suveks meelde esmaabi võtted.

Postitus kooli kodulehel: https://www.kadrina-kool.edu.ee/est/uudised/oppetoo/721-5-klasside-teistmoodi-viimane-koolinadal-2022

Õppeaasta hakkab lõppema

 Klassiöö

Luureretkedega Viitnal

5.klasside lõimingupäev

Päästeametis

Paisjärve ääres

Elu Metsamõisa tiigis

 

Matk Lodikivile

 

Kui Kadrina kirikust suurt teed mööda Hõbeda poole läheme, näeme pahemat kätt teed, umbes verst ehk enam teest eemal, ühe mäerünka. Seda mäerüngast hüütakse seal lähedal oleva küla nime järele Sootaguse mäeks. Lõuna pool mäge seisab suur kivi. Selle kivi kohta räägib rahvasuu järgmise luo: Kalevi naene tulnud lõuna poolt, see kivi põlles. Kui ta selle kivi mäe otsa oleks suutnud kanda, oleks selle mäe peale suur linn sündinud; oleks ta selle kivi üle mäe põhja poole toonud, oleks sinna kohta suur meri sündinud. Kalevi naese põllepaelad aga katkenud enne mäge katki ja kivi kukkunud sinna maha. Nii ta olla sinna jäenudki.

Head emadepäeva!

 

Pilt: Elerin Pilt

Pilt: Merilin Songisepp

• Hea, tore, lahke, sõbralik, töökas.
• Minu ema on lahke, konkreetne, kaitsev ja abivalmis.

Pilt: Kaius Vool

• Ta on lahke, abivalmis, teeb tööd hästi ning on alati minu jaoks olemas.
• Minu ema on tore, lahke, abivalmis ja hoolitsev.

Pilt: Maarja Korka

• Ta on tubli, töökas, abivalmis, sõbralik, hea, positiivne ja ilus.
• Ta on väga tore, hooliv ning aus, ta teeb kõike enda laste heaks ning annab meile kõike, mida meil vaja on.

Pilt: Sulamita Akdavletova

• Ilus ja tore, koristab ilusti kodu, teeb head toitu ja ta käib tööl
• Ta on ilus ja hooliv. Minu ema on väga armas. Ta teeb väga palju sporti, sest talle meeldib see ja see on tema üks hobidest. Minu ema kuulab mind alati ära ja vajadusel aitab ning mina teda ka:)
• Ta laseb mul arvutis olla, kui kodutööd on tehtud ja raamat on loetud. Ta oskab väga hästi teha kastet ja muid sööke. Tal võtab umbes 10 sekundit, et telefoni helistamisele vastata.

Pilt: Reneli Talpas

• Ilus, tore, ei karju mitte kunagi, teeb väga hästi süüa, Kõige parim!
• Minu ema on tore, ta on armas ja hea. Ma armastan oma ema :)

Pilt: Kristella Kuuseste

Viimasele veerandile vastu minnes, 5.b klassi õpilaste mõtted:

Mis mind rõõmustab?

... homme on vaheaeg.

... head hinded, toredad sõbrad ja nendega aja veetmine, imetoredad õpetajad.

... olla sõpradega ja olla koos koolivaheajal.

... vaikus, sõbrad, vahetunnid ja kassid.

... vahetunnid, stiilipäevad ja head hinded.

... kui saan ootamatult viie ja kui minu sõbrad on koolis.

... minu sõbrad koolis ja tantsimine.

... videomängud.

... kehaline kasvatus.

... head hinded ja kui mulle öeldakse häid asju. Kui mul midagi välja tuleb. Kui me läheme kuskile reisima perega.

... mul on palju viisakaid sõpru.

... minu sõbrad, pitsasai, vähe tunde , üritused.

... naljakad videod.

... jäätis, klassiekskursioonid, trenn, legod.

... head hinded, jalgpall, tõuksiga sõitmine, sõbrad.

... õpetajad teevad tunde õues.

... mul on head sõbrad, keda saan usaldada. Minu vanemad, kes minu eest hoolt kannavad. Minu õpetajad, kes mind õpetavad ja aitavad kui vaja.

... telefon, joonistamine, coca, krõpsud.

... kui algab vahetund.

Mis mind kurvastab?

... kui klassis juhtub mingi jama, pahandus, tüli või muu taoline.

... mitte midagi.

... valjusti rääkimine, matemaatika tunnid.

... kui saan kahe.

... kui sõbrad ei ole koolis ja kui keegi teeb pahandusi ning kui ropendatakse ja antakse hüüdnimesid.

... kui meie klass pahandust teeb või kui ma tahetust halvema hinde saan.

... kool.

... väsimus.

... kui saan halva hinde. Kui me planeerime midagi, aga ei tee seda.

kui minu klassiõde või klassivend minuga tülitseb või käitub ebaviisakalt. Mõned ained on nii rasked, et saan kolme.

... kehv toit, kui me ei saa teha tiimitööd.

... neljapäevad ja kolmapäevad.

... nädalavahetuse lõpp.

... halvad hinded, halb toit.

... kui meie klassis on probleemid.

... kui ma näen kedagi, keda kiusatakse.

... õppimine.

... kui on seitse tundi.

Mis mind teeb õnnelikuks?

... varsti on 4.mai.

... ilus ilm, lahedad tunnid, teadmine, et saan peale kooli teha seda, mida ise tahan.

... vähem ja lihtsamad tööd.

... kui tund jääb ära.

... õues olemine, vahvad projektid ja muusika kuulamine.

... kui mind kiidetakse ja vaheaeg.

... vaba päev.

... vaheaeg.

... kui keegi ütleb või teeb mulle või kellelegi teisele head. Mind teeb õnnelikuks vaheaeg.

... rõõm ja naljad.

... sõbrad, vaheaeg, hea toit.

... videomängud.

... vaheaeg, nädalavahetus.

... hea toit, uued jalgpalli jalanõud, vaheaeg.

... head sõbrad ja klassijuhataja.

... mul on väga tore perekond.

... magamine.

... kui saan kontrolltöös viie.

Mis mind paneb muretsema?

... mitte midagi.

... kui mu sõpradega juhtub midagi, kui väga head õpetajad on pikaajaliselt haiged, kui keegi kaotab mõne kalli asja ära.

... kui ma ei saa mõnest asjast aru või kui mõne sõbraga juhtub midagi.

... halvad hinded, klassi probleemid.

... kui mu sõbrad on kurvad.

... kui keegi jääb haigeks või kui kedagi süüdistatakse milleski, mida ta teinud ei ole ja palju kodutööd.

... suvetöö.

... covid.

... kui keegi teeb pahandust ja kutsub mind kaasa.

... halvad hinded, hoolsus ja et koolis on nii raske.

... sõda.

... kui on palju kodutööd.

... kui mul on inglise keeles tunnikontroll.

... palju kodutööd.

... kui saan halva hinde.

Mida ma tahaksin?

... et koolis oleks palju lõbusaid päevi (nt stiilipäevad), et oleksid vaiksed tunnid.

... et ma saaksin koge aeg viisi.

... et oleks rohkem vaheaega.

... et saaks natuke vähem tööd teha, puhata ja et koolis oleks rohkem vaikust.

... paremaid hindeid ja vähem laiskust.

... et puhkepäevad algaksid reedest ja iga esmaspäev ei oleks koe esimene tund õppimine.

... et kõik meie klassist oleksid tublid ning viisakad.

... trikiratast.

... rohkem magamist.

... tahaksin minna suvel Saksamaale. Tahaksin endale elektritõukeratast. Et mu peres oleks kõik hästi. Et mu vanaemal ja vanaisal oleks palju tervist.

... et kõik läheks korda ja kõik läheks hästi.

... pitsasaiade jaoks lõpmatult raha,  rohkem vaheaegu, lühemaid tunde, vähem eesti keelt.

... paremat arvutit.

... pikemat vaheaega.

... häid hindeid.

... et meie klassis ei oleks probleeme.

... tahaksin olla pikemat kasvu.

... vähem tooli kriginat.

... et koolis oleks kuus tundi.

Missugune ma olin sellel veerandil?

... väga tubli.

... olin püüdlik, kuid võibolla veidi hajameelne.

... olin tubli ja rõõmus.

... olin arg.

... olin rohkem väsinud ja ei suutnud mõnda tööd õigeks ajaks ära teha.

... mul olid paremad hinded ja olin natukenegi hoolsam ja püüdlikum.

... mina olin rõõmus, õpihimuline, töökas ja tubli.

... olin tubli.

.. normaalne, hea ja tubli.

... olin natuke laisem.

... lahkem, vaiksem, parem õppija.

... veidi pikem.

... mul olid head hinded ja head sõbrad.

... mul olid halvad hinded.

... tublim kui enne.

Mida tahan veel küsida või öelda?

... koolis on head toidud ja õpetajad on lahedad ja mõistvad.

.. olen siiralt õnnelik, et saime hakkama spa-s ja meil võiks tulevikus uus võimalus tulla.

... kas meie klassis võiks olla üks päev, millal meil ei tohi olla seljakotte?

... kas me saame klassiga Tallinnasse minna?

... kas me millalgi Kahhooti mängime?

... kool on tore.

... tegelikult oli tore.

... miks pitsasai läks kallimaks? Miks meil nii palju eesti keelt on?

... kas koolil on mõtet?

... miks vahetunnid on lühikesed?

... proovin olla uuel veerandil hoolikam ja tublim.

... kuidas mitte naerda?

Nutt tuleb peale

1) Nutt tuleb peale. Viktoriin

2) Tutvu soojade ja külmade värvidega: https://www.slideshare.net/anelit/vrvipetus-5-klass

SOOJAD JA KÜLMAD VÄRVID

Sõltuvalt mõjust jaotatakse värvid kõigepealt kahte vastandlikku rühma: soojad ja külmad värvid.

Kõiki kollasele ja punasele lähedasi värve, mis meenutavad tuleleeki, nimetatakse soojadeks värvideks (punane, oranz, kollane, punakasoranz jne.).

Neile vastandlikke värvitoone, mis meenutavad jääd, nimetatakse külmadeks värvideks (sinine, lilla, rohekassinine jne.) Sooja ja külma värvitooni segamisel saadakse neutraalne värv.